Otsustasin vahelduseks sellise mõnusa vaba postituse kirjutada, veidi rohkem turistimise poole kallutatud. Kuna vahetusaasta Hollandis oli samuti minu esimene kord selles riigis, on huvi oma uue kodumaa vastu eriti suur ning peale kahte kuud siinolemist olen kõik peamised linnad läbi käinud! Muidugi on palju veel avastamata, aga esialgu päris piisav!
Utrecht
Utrechtis käisime koos eestlaste ja Ungari kutiga, väike, aga meeletult muhe seltskond. Olja ja Triin, Eesti tüdrukud, kellega me selle teekonna oleme ette võtnud, no millised inimesed. Olen mõistnud, et see on nii oluline, kui on võimalus mõnel nädalavahetusel peale pikka koolinädalat teiste vahetusõpilastega kokku saada ning jagada oma muresid ja emotsioone, see laeb positiivset energiat täis ja tuletab meelde, et sa võid olla küll üksildane, aga mitte kunagi üksi(seda mõtet meenutas Olja mulle ka YFU Hollandi laagris, aitäh sulle!). Ja üldse, need neiud, ilusad nii seest kui väljast, alati toeks, nii selge sihiga ja motiveerivad. Juba nende tundmaõppimine on mind paremaks inimeseks muutnud. Võin küll öelda et ik hou van jullie.
Aga Utrecht oli mõnus: avastasime linna, sõitsime vesijalgrattal, rääkisime esimestest nädalatest koolis. Hea.
Zwolle(avastamine)
Zwolles käin koolis kuid see tuli mullegi üllatuseks, et Zwolle on väga suur ja ausaltöeldes pole siiani isegi poolt Zwollet ära näinud. Aga peaaegu pool nähtud. Centrumit tunnen kui oma viite sõrme, olen seda koos Liliana, klassikaaslaste Irise ja Anne Marijega ja eestlase Triinuga tundma õppinud, lemmikpoed ja -kohvikud olemas, väga väga mõnsa!
Olen Zwolles ka kultuurseid tegevusi teinud, sinna alla käib nt muuseumis käimine. Fundatie muuseumis 2x ja Stedelijki muuseumis, esimene on kunstimuuseum ja teine elust Zwolles ja Hollandis 70s/80s, Olja ja Triinuga. Muuseumides käimine on mulle alati meeldinud, niiet naudin selliseid ajakasutamisvõimalusi väga.
Groningen
Groningenis käisime Olja ja Triinu, lätlase Anna, ungarlase Beni, sakslase Paula ja lõuna-aafriklase Taekega. Siiamaani üks minu lemmikumatest seltskondadest! Saime üksteisega oma muresid lahendada ja paju naerda.
Groningen oli ka nii nii lahe linn, mõnusalt nooruslik(ülikoolilinn ikkagi). Käisime Groningeni muuseumis, avastasime loomulikult linna, ronisime Martinitorni otsa(Martinit polnud), pajatasime taas vahetusaasta emotsioonidest, kohvitasime ja mis peamine, MA SÕIN VÄRSKET STROOPVAHVLIT!! Kindlalt päeva parim osa!
Ja nüüd oluliseim osa selles postituses: Amsterdam!!
Tahtsin juba väga pikka aega pealinna minna, aga alati tuli midagi ette. Eelmise nädala teispäeval, kui kool ära jäi(kuna kogu päeva tegeles kool õpetajate harimisega), ostustasime Lilianaga Amsterdami minna. Teel Amsterdami kohtasime rongis oma klassikaaslast Myrthelit, kes meile veidi lähemalt Amsterdamist rääkis ja meid rongijaamast õigele teele juhatas(tema läks shoppama). Amsterdam on täpselt see, mida ma Hollandi juures kõige rohkem armastan: arhitektuur, melu ja rahvarohkus ning just Amsterdamist saad sa kätte kõik "tüüpilised Hollandi asjad". Amsterdam on ise ka nii ilus linn, uitmõte, aga see linn oleks ideaalne koht abiellumiseks, paadiga keset kanalit, no super! :D
Tahtsin juba väga pikka aega pealinna minna, aga alati tuli midagi ette. Eelmise nädala teispäeval, kui kool ära jäi(kuna kogu päeva tegeles kool õpetajate harimisega), ostustasime Lilianaga Amsterdami minna. Teel Amsterdami kohtasime rongis oma klassikaaslast Myrthelit, kes meile veidi lähemalt Amsterdamist rääkis ja meid rongijaamast õigele teele juhatas(tema läks shoppama). Amsterdam on täpselt see, mida ma Hollandi juures kõige rohkem armastan: arhitektuur, melu ja rahvarohkus ning just Amsterdamist saad sa kätte kõik "tüüpilised Hollandi asjad". Amsterdam on ise ka nii ilus linn, uitmõte, aga see linn oleks ideaalne koht abiellumiseks, paadiga keset kanalit, no super! :D
Käisime Lilianaga uhkes Rijks kunstimuuseumis, Iamsterdami sildi juures, lõunatasime kanali juures, istusime "Süü on tähtedel" filmist tuntud pingil ja avastasime muidu seda super linna. Ei saa midagi parata, minu kõige lemmikum linn selles riigis!
PS ma sõin Amsterdamis maailma parimat juustu, pestojuust(pesto on üks mu lemmikuid toite, ma oleks seda juustu kõigile Eestis saatnud, aga ilmselt oleks see hallitusjuustuna kohale jõudnud haha). I love this country!
Lisasin juurde ka eilse Amsterdamiskäigu koos Tšiili vahetusõpilase Vania ja osa päevast ka Moldova vahetusõpilase Artjomiga(ta on nii venelase stereotüüp, itsitan selle üle liigagi tihti, lahe!
Igatahes, see päev oli minu kõige-kõige-kõige lemmikum ja heade emotsioonidega päev üldse, siin Hollandis olles, kõik oli liiga hea ja ilus. Kuna oli laupäev, oli linn rahvast täis, Damil(monumendiga väljak nagu Eestis on Vabaduse väljak), oli üles seatud lõbustuspark. Ise ei raatsinud minna, hinnad algasid 7€ ja tahtsime seda raha paremateks asjadeks hoida. Uudistasime tänavaid, sattusime kogemata punaste laternate tänavale, sõime värskeid Belgia vahvleid ja kruidnoteneid ning kuna ma ostsin endale eile 5€ eest väga korraliku fisheye, katsetasime sellega meie lemmiklinna jäädvustada. Jah, nii mina kui ka Vania oleme tõelised Amsterdami fanaatikud, nautisime igat sekundit selles linnas.
Kuid, Amsterdami tõi meid kahte ka üks teine põhjus: Van Goghi muuseum(hollandlased hääldavad Van Goghi nime "fan kghokghh((kurguhäälik))", mis on tegelikult õige hääldus, mul võtab siiamaani selle hääldamine üsna kaua aega haha). Jumaldame Vaniaga kõike selle kunstniku juures: tema kunstitöid, tema kunstistiili, tema elulugu ning see muuseum süvandas seda veelgi. Ma olin 2,5h selles muuseumis sõna otseses mõttes ekstaasis, IMELINE!! Võtsime Vaniaga ka muuseumi kuulamisprogrammi, kus said olulisemate maalide ning Van Goghi enda mõtete kohta rohkem infot kuulata, tahtsime sellest muuseumist maksimumi võtta. Kindlasti minu kõige lemmikum muuseum terves maailmas, ootasime küll järjekorras 1,5h aga see oli seda nii väga väärt!!
(Kuna Fan Kghokghi muuseumis oli maalide pildistamine keelatud, ei ole mul palju pilte muuseumist näidata, aga need 3 postkaarti on minu kõige lemmikumate Fan Kghokghi töödega)
Peale muuseumi ei lõppenud head emotsioonid, neid tuli aina juurde. Teel muuseumi leidsime Amsterdamist Vene toidupoe, mis minu ja Artjomi eriti leili viis ning me plaanisime sinna peale muuseumi tagasi minna. Ma kartsin väga, teades, et Hollandis pannakse enamus kohad laupäeviti juba kell 6 kinni, et ei saagi vene toitu osta, aga hiljem kilkasin rõõmust, kui tagasiteel nägin, et pood oli lahti.
Jah, Eesti ja Venemaa vahel oli minevikus tugev side, siiamaani on, ning kuna minu elu esimesed 7 aastat möödusid Lasnamäel elades, kodupoeks Maxima, on vene toit mulle väga hingelähedane, peaaegu nagu Eesti! Mõtlesin just paar päeva tagasi, et tahaks pelmeene, ning kui seal poes pelmeene nägin, no ma ei suuda oma emotsioone kirjeldada!! Poodlemise lõpuks oli minu korv head ja paremat täis: pelmeenid, borš, seljanka, präänikud, halvaa šokolaadiga, veel pihuga vene komme ja.... KOHUKESED!!!!!!!!!!!
Need maitsesid nagu päris kohukesed, ma ei tee nalja, ma peaaegu nutsin!! Vania ütles ka, et ta pole varem näinud, et keegi toidu pärast nii õnnelik saab olla, ning hakkas ka kodu-, Tšiili toitu igatsema. Ega ma ka arvanud, et vene toit võib mind kunagi nii õnnelikuks muuta, aga näed! Nüüd olen ma vähemalt selleks kuuks hästi ettevalmistunud. Nosin praegugi seda postitust kirjutades Aljonka komme ja mõtlen, et küll elu on ilus!
Lisasin juurde ka eilse Amsterdamiskäigu koos Tšiili vahetusõpilase Vania ja osa päevast ka Moldova vahetusõpilase Artjomiga(ta on nii venelase stereotüüp, itsitan selle üle liigagi tihti, lahe!
(nagu vaadake juba seda pitsapilti, pole vaja rohkem sõnu :D )
Igatahes, see päev oli minu kõige-kõige-kõige lemmikum ja heade emotsioonidega päev üldse, siin Hollandis olles, kõik oli liiga hea ja ilus. Kuna oli laupäev, oli linn rahvast täis, Damil(monumendiga väljak nagu Eestis on Vabaduse väljak), oli üles seatud lõbustuspark. Ise ei raatsinud minna, hinnad algasid 7€ ja tahtsime seda raha paremateks asjadeks hoida. Uudistasime tänavaid, sattusime kogemata punaste laternate tänavale, sõime värskeid Belgia vahvleid ja kruidnoteneid ning kuna ma ostsin endale eile 5€ eest väga korraliku fisheye, katsetasime sellega meie lemmiklinna jäädvustada. Jah, nii mina kui ka Vania oleme tõelised Amsterdami fanaatikud, nautisime igat sekundit selles linnas.
Kuid, Amsterdami tõi meid kahte ka üks teine põhjus: Van Goghi muuseum(hollandlased hääldavad Van Goghi nime "fan kghokghh((kurguhäälik))", mis on tegelikult õige hääldus, mul võtab siiamaani selle hääldamine üsna kaua aega haha). Jumaldame Vaniaga kõike selle kunstniku juures: tema kunstitöid, tema kunstistiili, tema elulugu ning see muuseum süvandas seda veelgi. Ma olin 2,5h selles muuseumis sõna otseses mõttes ekstaasis, IMELINE!! Võtsime Vaniaga ka muuseumi kuulamisprogrammi, kus said olulisemate maalide ning Van Goghi enda mõtete kohta rohkem infot kuulata, tahtsime sellest muuseumist maksimumi võtta. Kindlasti minu kõige lemmikum muuseum terves maailmas, ootasime küll järjekorras 1,5h aga see oli seda nii väga väärt!!
Peale muuseumi ei lõppenud head emotsioonid, neid tuli aina juurde. Teel muuseumi leidsime Amsterdamist Vene toidupoe, mis minu ja Artjomi eriti leili viis ning me plaanisime sinna peale muuseumi tagasi minna. Ma kartsin väga, teades, et Hollandis pannakse enamus kohad laupäeviti juba kell 6 kinni, et ei saagi vene toitu osta, aga hiljem kilkasin rõõmust, kui tagasiteel nägin, et pood oli lahti.
(Tekkis selline ehtne nõuka-aaegne tunne, ENSV seriaal tuli kohe silme ette.)
(Just nii õnnelikuna tundsin ma ennast selles poes!!)
Jah, Eesti ja Venemaa vahel oli minevikus tugev side, siiamaani on, ning kuna minu elu esimesed 7 aastat möödusid Lasnamäel elades, kodupoeks Maxima, on vene toit mulle väga hingelähedane, peaaegu nagu Eesti! Mõtlesin just paar päeva tagasi, et tahaks pelmeene, ning kui seal poes pelmeene nägin, no ma ei suuda oma emotsioone kirjeldada!! Poodlemise lõpuks oli minu korv head ja paremat täis: pelmeenid, borš, seljanka, präänikud, halvaa šokolaadiga, veel pihuga vene komme ja.... KOHUKESED!!!!!!!!!!!
Need maitsesid nagu päris kohukesed, ma ei tee nalja, ma peaaegu nutsin!! Vania ütles ka, et ta pole varem näinud, et keegi toidu pärast nii õnnelik saab olla, ning hakkas ka kodu-, Tšiili toitu igatsema. Ega ma ka arvanud, et vene toit võib mind kunagi nii õnnelikuks muuta, aga näed! Nüüd olen ma vähemalt selleks kuuks hästi ettevalmistunud. Nosin praegugi seda postitust kirjutades Aljonka komme ja mõtlen, et küll elu on ilus!
Seekord siis selline postitus, loodan, et nautisite. Nüüd minge ja sööge midagi head! ;)
Beste wensen,
Eglyd
No comments
Post a Comment