Maagiline vanalinn

Teate..

Ma olen nüüd viimased paar kuud töötanud vanalinnas erinevate postkaartide, raamatute, suveniiride jne müüjana. Olen iga hommik läinud vanalinna ja olnud seal kaheksa tundi, elades läbi erinevaid paiku, inimesi, ja olukordi. Iga päev olen ka kuulnud, kuidas erinevaid giidid erinevatele turistidele Tallinna vanalinnast erinevaid ja väga põnevaid lugusid on rääkinud, mis minugi kuulama panevad. Mida ma olen avastanud, ja mis paneb mindki imestama, on see, et tegelikult ei tea me vanalinnast eriti midagi. "Muidugi me teame," ütlete teie. Meie teame, et meil on keskaegne vanalinn ja seal on raekoja plats, kus korraks jõulude aeg ikka läbi käime. Aga veel midagi? See ongi ju kõik. Rohkematest asjadest me ei tea. Kui ma sinult nt küsiksin, et miks on Stenbocki majal selline nimi, siis olen kindel, et sa ei oskaks sellele vastata. Ma olen ka kindel, et paljud ei teagi, mis Stenbocki maja üldse on. Sellist tüüpi küsimustega olen iga päev tööl olles kokku puutunud ja alati vastusevõlgu jäänud. Mul tekib ise ka tahtmine rohkem Vanalinnast teada saada. Ise mõtleme küll, et ilus koht on see vanalinn, aga seda täielikult me ei tunne. Kahju on tõdeda, aga turistid tunnevad Tallinna vanalinna paremini kui meie ise.

Seda viga tahan ma aga parandada. Otsustasin ühendada oma huvi vanalinna vastu ja blogi postituse. Teie ees on blogi-ekskursioon Vanalinnas, piltidega ja puha. Ma käisin läbi kõik huvitavad vanalinna paigad, uurisin tausta ja tegin sellest väikese tutvustuse. Ja mõelge, te ei pea isegi püsti tõusma, isegi mitte sammu astuma, et teada saada ja nautida vanalinna võlusid!

Tere tulemast, tere tulemast!

Mina olen giid Eglyd, firmast Hirve Ekskursioonid OÜ ( :D ) ja mul on hea meel teiega veeta need järgmised minutid imelises Tallinna vanalinnas. Käige kõik minu järgi ja ärge ära kaduge ning kui keegi soovib teha wc pausi, andke mulle teada. Aga alustame! Kuna meie kogunemispunkt oli Laial tänaval, saame tutvust teha kohe Tallinna Linnateatriga.

1965. aastal asutatud Tallinna Linnateater moodustab suure teatrikompleksi, hõlmates endas seitset eriilmelist mängusaali ning avarat vabaõhulava. Võin nimetada lavasid nagu põrgulava, taevalava ja lavaauk. Kunagi alustas Linnateater üldse ilma oma majata, aga aja jooksul on see kasvanud niimoodi, et hõlmab Tallinna vanalinnas üle 16 hoonetekompleksi. See tuli mulle ka üllatusena, isegi, et olen mitmetes saalides, mitmetes majades Linnateatri etendusi vaatamas käinud. Mõelge, kui teile kuuluks 16 hoonet.. Maru vahva, eks ole? ;)

Linnateatri repertuaar koosneb nii maailmaklassikast kui kaasaegsetest etendustest. Tuntumad on nt "Hamlet", "Krabat", "Pal tänava poisid" kui ka kaasaegsemaid, nt "Hiirtest ja inimestest" ja "Offline".

Me ei jõudnud oma ekskursiooniga ainult siia sellepärast, et see mu lemmikteater on, vaid ma tõesti tahan jagada teiega seda ilu, teadmisi, andekust, kunsti ja millegi teistmoodi tegemist. Samuti jumaldan ma ka Linnateatri põhihoone väljanägemist, eks ka see maja on olnud kunagi jõuka kaupmehe eluase.

Lisan veel, et pildistamine on otseloomulikult lubatud, lausa kohustatud. Samuti ka selfide või enekate või endlite tegemine. Keegi, olles turist, ei salga teist turistikat tehes maha. Aga aeg ongi edasi liikuda.

Nüüd möödume Oleviste kirikust, mis on ikka majesteetlikult kõrge. Tehke kindlasti kohe üks pilt, sellest kirikust räägime varsti pikemalt.

Nüüd, kallid turistid, oleme jõudnud Hobuveski juurde. Pole varem kuulnud? Jah, eks Tallinna vanalinnas on veel paljugi, millest me kuulnud pole.

Väidetavalt on Hobuveski juba üle 600 aastat Hobuveski olnud. Seda kasutati mitu sajandit tõesti veskina, kus 16 hobust jahvatasid vajalikke toiduaineid. Aeg aga muutus ja samuti muutusid ka Hobuveski kasutusviisid. Küll on veskit kasutatud nii relvahoidlana, surnuvankri kuurina kui ka väljarenditava laohoonena. Fun fact on see, et kunagi oli Hobuveski päris suur ja kõrge torni laadne, aga ümbritseva maapinna tõusu tõttu on torni alaosa jäänud maa sisse, millest on nüüd kohandatud kelder. Hobuveskil on seetõttu peaaegu 2 korrust.

Praegu kasutatab Hobuveskit teatrietenduste korraldamiseks Tallinna Linnateater ja seal toimib ka üritusi Tallinna Vanalinna päevade raames. Ja nüüd saate veel ühe Linnateatri etenduste saali. Kõik seob.

Nüüd liigume mööda Laboratooriumi tänavat(vean kihla, et te ei teadnud sellest tänavast midagi, mina ka ei teadnud) hetkeks vanalinnast välja, me jälgime vanalinna väljaspoolt.

Olete kidlasti tihtipeale märganud vanalinna ümber müüri tornidega. See on linnamüür, mis on vanalinna juba algusaegadest peale ümbritsenud. Kahjuks pole 100% sellest tänaseni säilinud, aga see eest on meil võimalus vaadelda mitmes kohas vanalinna äärealal müüri, mis sellest alles on jäänud. Oleme jõudnud ka oma kolmandasse punkti, tornide väljakule.

Tornide väljak on oma nime saanud selle äärde jäävate linnamüüri tornide järgi.

Keskajal nimetati paika nunnakopliks(ikka kopli ju :D ), kuna see kuulus praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoonetes toona asunud naistsistertslaste nunnakloostrile. Niiet, kui siin on ka GAGist lugejaid, fun fact teile(kui te juba enne seda ei teadnud! ;)

1930. aastatel muudeti väljak pargiks. Alates 2009. aastast toimub Tornide väljakul Tallinna rahvusvaheline lillefestival, mis ka hetkel toimumas on ning mis kestab kogu suve. Sel ajal on park täis lilli, lilledest tehtud eksponaate ning samuti häid artiste ja head muusikat.

Teeme ka meie väikese tuuri vahval lillefestivalil. Siin on väga armsaid eksponaate ja lilli, tõesti. Mulle jäi kõige rohkem meelde suur ämbliku eksponaat. See ämblik asus sellises maruvahvas osas, kus olid kõik aiast vahvad tegelased, nt nagu ussid. :)

See ämblik on väga populaarne ka turistide seas, niiet tegin ka mina väikese selfie.

Teise "being scared" selfie saite ka, kuna see tuli mul nii hästi välja ja see on ka ainuke pilt, kus ma normaalne välja näen! :D

Sõbrad, liigume! Ega liiga palju endleid teha pole ka väga tervislik.

Järgmine tee uue kohani on kindlasti kõikide sporditegelaste lemmik: trepp!

See on 157 astmeline trepp, niiet kõige hullem pole. Kõik kiiruga üles.

Tublid, natukene veel! Luban, et kohe teeme ka puhkepausi.

Ja olemegi kohal!

Enne, kui saate vaadet nautida, keerake pilk vasakule. Seal näete Stenbocki maja, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantsei asupaika:

Hoone kavandas Johann Caspahr Morh esialgu kohtuasutuste jaoks, kuid kui riik enam hoone ehitamist ei toetanud, jätkas krahv Jakon Pontus Stenbock ehitust, kelle järgi täna maja kutsutakse. 

Riigikantselei ja peaministri ametis olev isik kolisid sisse 2000. aastal. Ka praegu töötab seal valitsus ja riigikantselei ning elab peaminister. Kes uudiseid loevad või on lihtsalt tähelepanelikud olnud, kui Eesti peaministrit mõni teise riigi poliitik külastab, olete kindlasti näinud pilte, kus peaminister poseerib just Stenbocki maja rõdul vaatega linna poole. Kunagi tahaks ise ka seal ära käia.

Aga liigume oma pilguga nüüd tagasi vanalinna poole ja naudime Patkuli vaateplatvormi vaadet!

(PS pildid on tehtud juulis, ärge muretsege, augustis pole nii koledat ilma olnud! ;) )

Patkuli vaateplatvorm on osake Tallinna iidseimast piirkonnast. Vean kihla, et paljud ei teadnud, et seda vaateplatvormi niimoodi kutsutakse! ;)

Patkuli vaateplatvormilt avaneb muinasjutuline vaade linnamüürile ja sellel troonivale Stenbocki majale, millest just rääkisime, Tallinna vanalinnale, Kalamaja piirkonnale ning sadamale. Nüüd võite kõik teha pilte vaatest ja samuti ka endleid, neid teevad siin turistid koguaeg. Ärge häbenege!

Ja kas te märkate seda kirikut, mis vanalinnast kõrgem?

Jah just see kollakas kirik musta-rohelise torniga. See on Oleviste kirik, seesama kirik, millest palusin teile enne pilti teha, nüüd räägin sellest lähemalt.

Esmakordselt on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf II Haraldssoni järgi. Lihtsalt avaldan oma arvamust, mul pole õrna aimugi, kuidas sai nimest Olaf nimi Oleviste.. :D

Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159-meetrise tornikiivriga aastatel 1549–1625 maailma kõrgeim ehitis. Mõelge, maailma kõrgeim ehitis, ja veel Eestis! Kõlab nagu, et Narniast oleks leitud! :D

Lisaks tulekahjude on Oleviste kirik on saanud kaks korda sellise äikeselöögi, mis on kiriku peaaegu maani põletanud, kuid tänu rahva ja linna toetusele taas üles ehitatud. Oleviste kirikut peetakse ka üheks Tallinna sümboliks, mida leiab ka paljudel postkaartidel.

Vot nii on lood selle kirikuga. Kirikutorni on võimalik ka minna, selleks on seal platvorm. Kunagi käime seal ka ära! ;)

Oi, kas sa soovid suveniire osta? Ja sina WCsse minna? Praegu olekski hea teha väike paus ja minna uurima suveniire ning puhata. Nagu näete, on siin kolm suveniiripoodi, üks kohvik ja mandlimüügipunkt. Käige kõik poed läbi, ja kui jääb midagi silma, ostke ära! 

Ka mina käisin need poed läbi. Oleksin ka seda jäädvustanud, aga kuna poes oli keelatud pildistada, siis kahjuks ma sisu teiega, kallid e-lugejad, jagada ei saanud. Kuid natuke rebel sain ikka olla ja tegin väikse endli/tootepildi ühes poes! ;)

Samuti jäädvustasin ma poode väljaspoolt, ehk saate siis natuke aimu, mis seal sees võis olla!

Ja teiegi saite oma ostud tehtud, palun kõikidel nüüd minu järgi tulla, liigume edasi!

Liigume läbi selle imearmsa pisikese tänava paremale ja oleme jõudnud teisele vaateplatvormile, Kohtuotsa vaateplatvormile.

Ma võin taaskord kihla vedada, et te ei teadnud, et selle vaateplatvormi nimi on Kohtuotsa vaateplatvorm, pigem nagu see koht, kus on seinal "the times we had". Rääkides sellest..

Seda pole aru saada, aga ma olin sellele kajakale nii lähedal, et ma oleks talle võinud lausa pai teha!!

Ei, tegelikult ei tahtnud ma selleni jõuda. :D Hoopis palju tähtsam asi, mida ma märkasin:

Eestlased on ikka jube pessimistid!

:D

Aga sõbrad, liigume edasi. Meil on ju pool päeva ees, mitte möödas! ;)

Liigume vaikselt alllinna poole. Teele jääb ka Teadusteakadeemia. Avastasin ise ka alles täna selle, et see teadusteakadeemia. Olen seda maja alati imetlusega vaadanud, mõeldes, mis maja see on. Mõelge, kui palju saab ühe päeva jooksul põnevat teada! :)

Aga aega pole kulutada, liigume nüüd kõik pika jala tänavale. See on tänav, mis ühendab Toompead alllinnaga. Olen selle tänava peal väga paljude toredate sõbrannadega kõndinud, siin kõndimine toob alati hea tuju. Loodan, et teile ka!

Ja olemegi all! Nüüd suundume korraks Laiale tänavale tagasi, kuid kohe keerama ära ja oleme Börsi käigus.

Nagu te olete tähele pannud, on Börsi käigus väga põnevad aastaarvud plaatidel. See on "Ajaloo käik" ja seal on kõik tähtsamad sündmused Eesti ajaloos alates algusest. Mulle jäid silma esimesed kaks plaati, need panid mõtlema, et kui kaua aega on ikka maailm olemas olnud ja et me peaksime seda rohkem hoidma.

Pole vaja deepiks minna, liigume! Nüüd oleme jõudnud Pikale tänavale, Püuavaimu kiriku juurde.

Ma ei taha teile kirikust rääkida, vaid hoopiski sellest kellast.

See kell on olnud Pühavaimu kiriku peal alates 17. sajandist, mis teeb selle kella kõige vanemaks Eesti avalikuks ajanäitajaks. Kindlasti on kõik märganud neid imelisi nikerdisi kellal, aga vaid tähelepanelikumad on märganud seda, et number 4 on teistsugune, kui praegune Rooma number 4. Kas teie mõtlesite ka, et kuidas te seda varem ei märganud? Ma tean, mida te tunnete. ;)

Nüüd kõnnime Raekoja platsi poole, aga rõhutan sõna "poole".

Aga enne veel, kui sukeldume raekoja platsi saladustesse, kas keegi ei peaks endale ravimeid ostma? Veidi vitamiine? Sest me käime läbi Tallinna vanimast apteegist- raeapteegist.

Raeapteegi märkideks on madu ja karikas, mis sümboliseerivad, et meedik peab olema tark nagu madu, kusjuures tarkus seisneb teadmiste ammutamises karikast kui looduse sümbolist. Geniaalne!

Raeapteek tegutseb nii apteegina kui ka kahetoalise muuseumina, mis räägib apteegi ajaloost, mis ravimeid varem kasutati, millega ravimeid valmistati jne.

Keskaegses Tallinnas oli Raeapteek muudki kui ravimite müümise paik. Apteeki kogunesid apteegiveini klaretti jooma, martsipani sööma ja plaane pidama raehärrad, kaupmehed ja teised väärikad linnakodanikud.

Peale ravimite müüdi raeapteegis maiustusi, veini, paberit, riiet, püssirohtu, haavleid, vaha, vürtse ja muud kaupa. Nagu säästumarket!

Keskaegse apteegi ravimite valik ületas nii mõneski mõttes tänapäevase. Näiteks kaubeldi siin ka mängukaartide, tubaka, püssirohu, puuviljaveini ja veel palju muugagi. Loomulikult võis siit ka ravimeid nõuda, mis tol ajal olid valmistatud kalliskividest, merevaiguõlist, ükssarve sarve pulbrist. Tahaks teada, kust nad ükssarve sarve pulbrit said, kust nad selle üldse leidsid? Sündisin valel sajandil! :D

Lisaks kuulusid toonaste ravimite nimekirja kalasilmapulber, lambavillaekstrakt, musta kassi pissi ekstrakt, kuivatatud konnakoivad ja paljud muudki salapärased tinktuurid ning salvid. Huvitav, mis haigusi need ravisid.. :D

Minule jäid silma vanaaegne ravimikapp, vana raeapteegi kivisse raiutud vapp ja asjad, mida vanasti ravimite tegemiseks kasutati. Jah, asjad on kõige parem sõna.

Lihtsalt vaadake, mis asjad, pigem mis olendid need on! Nagu mu isa armastab öelda: jõll!

Mulle sai nüüd küll piisavalt, loodan, et teile ka. Kui kellelgi hakkas paha, saab tabletid ka kaasa osta!

Nüüd võite kõik rahulikult raekoja platsile minna, sest seal on meie järgmine punkt.

Aga mina ei taha teile rääkida ei raekojast ega ka muust seal olevast. Suunake kõik oma pilgud sellele kanalisatsioonikivi meenutava kivi peale.

Nagu siit lugeda saab, asus siin vanasti Tallinna raekoja nullpunkt.

Samuti pidi siin punktil seistes kõiki vanalinna torne nägema. Astuge kõik siia ja kontrollige üle.

Nüüd tulge kõik minu järgi siit tänavast alla.

Oleme jõudnud Vene tänavale. See tänav on tuntud oma imeliste kohvikute ja restoranide poolest. Popullaarsemad nendest on Controvento, Elevant ja Dominic. Samuti on sellel tänaval ka Vanalinna Hariduskolleegium(ei unustanud ka teid ära, vhk rahvas :) ).

Enne lõpppunkti minemist põikame vasakule, Katariina käiku.

Selle käigus peamine vaatamisväärsus on Dominiklaste kiriku hauaplaadid, mis pärinevad 14.–15. sajandist.

Samuti on Katariina Käigu õu üks huvitavamaid Tallinna vanalinnas. Siin on nii Katariina gildi töökodasid kui ka restoran Controvento. Mulle meeldib!

Suvel on käik üks mõnusamaid paiku kohvi joomiseks ning vanalinna miljöö nautimiseks. Samuti peetakse seda väga romantiliseks kohaks, niiet poisid, korjake vihjeid! ;)

Lähme tagasi Vene tänavale, suunaga Viru tänava poole. Juba paistabki meie eelviimane punkt- Olde Hansa.

Olde Hansa tunneb iga eestlane kui ka turist alati ära. Olen mitu korda kuulnud, olles tööl vanalinnas, kuidas nii kohalikud kui ka turistid alati rõõmust Olde Hansa maja peale näpuga näitavad. Olde Hansa maja meeldib mulle väga(nagu kogu vanalinn :D ), eriti meeldib mulle maja ees olev Olde Hansa magusate mandlite müügipunkt! Need lõhnad tungivad alati ninna, nii magusad ja nii head! Sain ühe põneva fakti ka teada; mandlid on rohkem suguluses virsikutega kui pähklitega ehk siis tervislikumad ka! Jee!

Aga nüüd natuke ka majast lähemalt: nimi "Olde Hansa" on tulnud saksakeelest, olde on vana ja hansa on hõim.

Majas tegutseb restoran Olde Hansa, mis on välimuselt kui jõuka hansakaupmehe kodu, kus ajastu truu mööbel ja muusika, küünlavalgus ning teenijarahva hoolitsus viivad külalised avastusretkele 15. sajandi Tallinnasse. Olde Hansa on täis maagiat, keskaega, head toitu ja rõõmsat meeleolu.

See tekitas mulle väga isu ükspäev ka siia restorani tulla, mõne suveniiri ja magusaid mandleid osta. Oleksimegi ostnud ekskursiooni lõpetuseks mandleid, aga..

Keerake ennast ümber. Kas te näete seda kollast maja, kirjaga Peppersack? Jah, see väiksem maja. 

Tundmatu koht? Jah, ma sain ka sellest alles mõni aeg tagasi teada. Tegin oma müügitööd Peppersacki lähedal, vaatasin ja kuulasin giide, mida nad turistidele rääkisid. Ma hakkasin üha rohkem tähele panema, et nad kõik rääkisid minu taga olevast kohvikust, et seal valmistatakse Eesti, isegi maailma kõige paremaid saiakesi ja pagaritooteid. Kuidas see saab olla kõige parem saiakohvik maailmas, kui isegi mina sellest midagi kuulnud pole! See mind sinna viiski! Tulge kaasa!

Sees oli kõik väga hubane ja mõnus. Kohe leidsingi eest leti, kus müüdi saiakesi ja kooke. Uurisin, mis on turistide seas kõige popullaarsemad pagaritooted; kiideti kaneelisaiu ja kõiki kooke, turistid armastavad neid kaasa võtta ja tee peal nosida. Sain veel ühe üllatuse osaliseks: viimasel tunnil enne sulgemist, 16-17, saab kõiki saiakesi ja kooke osta poole soodsamalt ehk kaks ühe hinnaga. Sellist võimalust ei saa ju kasutamata jätta. Võtsin neli saiakest: mooni-, kaneeli- ja tähesaiakese ning ka viisakuse mõttes ühe porgandipiruka.

Kõik olid imemaitsvad, eriti meeldis mulle moonisai. Kahjuks või õnneks(oleme ikka positiivsed ;) ) jäi mul veel mitmeid saiakesi ja kooke proovimata, niiet loodetavasti viib nii minu kui ka teie tee Peppersacki. Tõesti, te ei kahetse seda käiku!

Aga sellega meie tore ekskursioon lõppeski. Aitäh teile, et olite minuga selle toreda ekskursiooni ja loodan, et saite juurde mõne toreda fakti vanalinna kohta ja ehk lähete ise ka seda avastama! Aitäh!

PS: üle poole vanalinnast on veel avastamata! ;)

Selline oli siis minu e-ekskursioon! Tänan lugemast ja kaasa käimast! ;)

Tšau!

Kus viga näed laita, seal tule ja näita, kuidas asjatundjad töötavad.

:)