Vaba tund koolis. Hea võimalus kirjutamiseks.
Tere. September on läbi. Ma olen elanud Hollandis, saia ja jalgrattasõidu keskel üks ja pool kuud.
PS mu eesti keel läheb iga päevaga halvemaks, vabandan juba ette!
PS mu eesti keel läheb iga päevaga halvemaks, vabandan juba ette!
Jalgrattaga teen isiklikke rekordeid iga päev: ma pole kunagi varem oma elus nii palju rattaga sõitnud kui siin olles. Kooli ja tagasi kokku 26 km, tavaliselt sama teekond ka nädalavahetusel. Eelmisel nädalal sõitsin rattaga kokku 166 km ja ma ei tee nalja. Tana öösel oli kramp jalas aga muidu on lihased alati tööaldis.
Olen juba ka rattaga käntsa pannud ning kolm korda rattaparanduses käinud. Eelmisel reedel oli kõrghetk, kukkusin kaks korda, esimesel korral mõlema käenaha ja põlve puruks ning teisel korral purustasin oma ratta. Ei olnud minu päev, kas teate. Kuid sa polegi mingi hollandlane, kui sa pole oma rattaga maha käinud ja midagi purustanud, niiet päeva lõpuks pole midagi veidrat(ühel pühapaeval murdus üks mu rattapedaal ning ühel teisel kolmapäeval sõitsin ma ühele poisile(tema ka rattaga ikka) rattaga tagant sisse niimoodi, et mu ratta esiosa on viltu.
Tegelikult pole elu siin nii keerukas ja õnnetusterohke, häid asju on ka. Peale nelja nädalat koolis hakkan ennast juba vana olijana tundma, pole enam selles "uue õpilase" staatuses, õpetajate/õpilaste näod ja nimed hakkavad meelde jääma ja keel saab iga päevaga aina selgemaks. Keelt õpin iga päev, küll iseseisvalt, küll koolis teisi kuulates, küll tekste lugedes, küll videoid vaadates. Kodus räägime me ainult hollandi keelt(YFU uus reegel haha) ning praktiseerin oma õpitud sõnavara ka sõprade ja koolikaaslastega. Avastasin mõni nadal tagasi, et mu pea on juba päris palju sõnavara selgeks saanud ning kui ma keelt räägin, suudan ma täitsa asjalikku juttu rääkida. Kui ma oma julguse kokku võtan ja koolis teiste õpilastega hollandi keeles räägin, on nad väga elevil, et kuu aega koolis ja juba ma räägin, see teeb tuju heaks ja motivatsiooni kõrgeks. Kuid kuidas siis teisiti, olles iga päev keelekeskkonnas ja samal ajal palju uusi sõnu ja reegleid õppides, ei saa ma aru, kui kaua saab aega keelest arusaamine ja selle rääkimine võtta, elu siin pole võrreldavgi keeleõpingutega Eestis.
Siit on hea üle minna minu esimeste nädalate juurde koolis, sellest pole ma veel kirjutanud. Esimene päev polnud nii kohutavalt hirmus nagu paljud väitsid seda olevat(loomulikult on iga riik ja kool erinevad, aga lihtsalt minu vaatevinklist). Hommikul kohtusime(mina ja Liliana) Hasseltis EMTE supermarketi juures kahe poisiga, kellest üks meie klassikaaslane ja teine koolikaaslane(hollandi koolisüsteemis pole nö klasse, kellega koos tundides käid, lihtsalt üks suur grupp noori, kes käivad erinevates tundides erinevate inimestega((ning kutsume kõiki klassikaaslasteks)), ning jah, kuigi meil on mentorklass, kus mingi jaotus tehtud, ei pruugi sul oma mentoriga tundi olla, aga tema lihtsalt kannab hoolt sinu eest jms), kellega me kooli ratastega sõitsime, koolitee selgeks õppisime ja kellelt oma kooli kohta rohkem teada saime. Nad olid toredad, sõidan selle klassikaaslasega iga kolmapäev koos kooli ka. Igatahes, kooli jõudes oli kõik uus ja huvitav, tundsin ennast üsna enesekindlalt, mäletan. No loomulikult mul ei olnud prille ka peas ning veidi udusem vaatepilt oli veidi kindlam haha. Pange kõrva taha see, prillikandjad! ;)
Kuigi me pole selles koolis ammugi esimesed vahetusõpilased, polnud me ka nii suures huviorbiidis, aga siiski tuldi mulle/meile alati appi kui vaja ning tutvuti. Noored/õpilased/üldse inimesed on siin ikka täiesti teiste maailmavaadetega ja heatahtlikumad kui Eestis, vabandust, aga nii see on. Jah, eestlaste avanemine võtab ka aega, siin juba riik ise avatum, aga midagi pole teha, eestlased saavad siit ainult juurde õppida(ja seda teen mina siin iga päev ka!!).
Kuigi me pole selles koolis ammugi esimesed vahetusõpilased, polnud me ka nii suures huviorbiidis, aga siiski tuldi mulle/meile alati appi kui vaja ning tutvuti. Noored/õpilased/üldse inimesed on siin ikka täiesti teiste maailmavaadetega ja heatahtlikumad kui Eestis, vabandust, aga nii see on. Jah, eestlaste avanemine võtab ka aega, siin juba riik ise avatum, aga midagi pole teha, eestlased saavad siit ainult juurde õppida(ja seda teen mina siin iga päev ka!!).
Üks hea emotsioon esimesest päevast, mis mul vist eales meelest ei lähe, oli seotud ka keelega. Läksin kooli väga kindla tundega hollandi keele osas, olin enda meelest jube palju harjutanud ja õppinud, oskasin palju öelda. Siis, koolis, tundides, kuulates, mida teised klassikaaslased räägivad; tundsin, kuidas kõik sõnad, mida ma üldse õppinud olin, ajus kukerpalle tegid ja meelde ei tulnud. See hollandi keel, mida mina olin iseseisvalt õppinud, oli 7x aeglasem nende räägitavast keelest ja minu sõnavara 9/12937688363st nende kasutatavast sõnavarast. Ikka ulmeee.. Aga kujutage nüüd ette, üldiselt, et olete ruumis, keskkonnas, riigis, kus kõik räägivad midagi, aga sa ei saa mitte ühestki sõnast aru. Kui te sellist momenti varem kogenud pole, ei suuda te seda ilmselt ette kujutada. Tekkis küll uitmõte, et mille paganamaga ma nüüd olen hakkama saanud?! Jumal tänatud, et hollandlased nii hästi inglise keelt räägivad, muidu oleks mu ainuke lause esimesel päeval olnud, et tere olen vahetusõpilane ja räägin vähe hollandi keelt(või hetkel üldse mitte). :D
Peale tunde rattaga tagasi sõites, esimene päev 26 km + üsna pikk päev hollandikeelses keskkonnas, olid nii jalad kui ma mõte väga väsinud, tahtsin juba kell 6 õhtul magama minna.
Aga iga päevaga läks paremaks ja läheb siiamaani.
Ning kindlasti huvitab teid ka, kas mul on juba sõpru jne. Mis ma olen siin õppinud: sõbrad ei tule tavaliselt kohe esimestel päevadel/nädalatel ning enda pealesurudes ja "hullult sotsiaalne" olles tulevad nad veel aeglasemalt. Esimestel päevadel püüdsin kõigiga ja kogu aeg rääkida, kuid tulemust ei olnud(siit väike nipp tulevastele vahetusõpilastele, ärge jääge liiga kinni YFU reeglitesse, suhelge, aga jääge endaks, oluline oskus on ka kuulata ja mitte vestluse keskpunktis olla). Olles alati ümbritsetud sõpradega, oli algul keeruline hakkama saada, nagu ikka, Eglyd on kannatamatu, tahan kõike kohe ja korraga. Paanikas sai juba oma Eesti vanematele helistatud, et kuidas mul üldse ei edene, alati olen ju kiiresti keskkonda sulandunud. Pärast pikka ja emotsiooniderikast kõne(mis ma teeks ikka ilma oma pereta, kallid lugejad, hinnate oma pere, nemad on alati teie jaoks olemas), saingi aru, et kui kogu päeva koolis olla, ainsaks prioriteediks sõpru leida, no ei lähegi hästi. Olles sina ise, võttes koolis rahulikult, naeratades ja mõnikord teistega vahetunnis koos istudes lihtsalt nende juttu kuulates, hakkab paremini minema. Oma suhtumist muutes märkasin erinevusi juba järgmisel päeval, täitsa uskumatu. Kindlasti võttis oma osa ka permanente muretsemine, ilma selleta läks juba pool elu ilusamaks. Head inimesed hakkasid ise minu juurde tulema koolis, olen leidnud palju väga toredaid veel küll tuttavaid, kellega niisama lobiseda ja lõunat süüa saan. Eelmine nädal kirjutas mulle üks koolikaaslane ja kutsus kohvile, laupäeval tuli minu juurde samuti üks kohalik sõbranna ning tegime pidžaamaõhtu, no küll need hollandlased on ikka imelised inimesed, nii minu inimesed! Kuid siiski, see on alles algus ja siit saab ainult paremaks minna.
Tahan veel ühe mõtte üles kirjutada, mis seostub keelega ja mida olen siin olles märganud. Uut keelt õppides saad aru, kui keeruline on õpitav keel, kui tüütud on erandid ning mis peamine, kui palju keerulisem on sinu emakeel. Eesti keelega töötab see eriti. Hollandi keeles pole sul 14 käänet igale nimi-, omadus- jne sõnale ning siin on ikka reeglipäraseid sõnu rohkem kui ebareeglipäraseid. Samas, hullult aitab kaasa hollandi keele rääkimisele eesti keele õ, ä, ö, ü ja aktsendi puudumine võõrkeeli rääkides. Näiteks, hollandi keeles tuleb osasid häälikutekooslusi hääldada teistmoodi kui neid kirjutatakse, nt ui - öü, ee - ei, aa - ää, u - ü jne. Päris hea on. Märkasin seda postitust kirjutades, kui palju eesti keeles täpitähti on, hullumeelne, aga nii oma!
Ning kindlasti huvitab teid ka, kas mul on juba sõpru jne. Mis ma olen siin õppinud: sõbrad ei tule tavaliselt kohe esimestel päevadel/nädalatel ning enda pealesurudes ja "hullult sotsiaalne" olles tulevad nad veel aeglasemalt. Esimestel päevadel püüdsin kõigiga ja kogu aeg rääkida, kuid tulemust ei olnud(siit väike nipp tulevastele vahetusõpilastele, ärge jääge liiga kinni YFU reeglitesse, suhelge, aga jääge endaks, oluline oskus on ka kuulata ja mitte vestluse keskpunktis olla). Olles alati ümbritsetud sõpradega, oli algul keeruline hakkama saada, nagu ikka, Eglyd on kannatamatu, tahan kõike kohe ja korraga. Paanikas sai juba oma Eesti vanematele helistatud, et kuidas mul üldse ei edene, alati olen ju kiiresti keskkonda sulandunud. Pärast pikka ja emotsiooniderikast kõne(mis ma teeks ikka ilma oma pereta, kallid lugejad, hinnate oma pere, nemad on alati teie jaoks olemas), saingi aru, et kui kogu päeva koolis olla, ainsaks prioriteediks sõpru leida, no ei lähegi hästi. Olles sina ise, võttes koolis rahulikult, naeratades ja mõnikord teistega vahetunnis koos istudes lihtsalt nende juttu kuulates, hakkab paremini minema. Oma suhtumist muutes märkasin erinevusi juba järgmisel päeval, täitsa uskumatu. Kindlasti võttis oma osa ka permanente muretsemine, ilma selleta läks juba pool elu ilusamaks. Head inimesed hakkasid ise minu juurde tulema koolis, olen leidnud palju väga toredaid veel küll tuttavaid, kellega niisama lobiseda ja lõunat süüa saan. Eelmine nädal kirjutas mulle üks koolikaaslane ja kutsus kohvile, laupäeval tuli minu juurde samuti üks kohalik sõbranna ning tegime pidžaamaõhtu, no küll need hollandlased on ikka imelised inimesed, nii minu inimesed! Kuid siiski, see on alles algus ja siit saab ainult paremaks minna.
Tahan veel ühe mõtte üles kirjutada, mis seostub keelega ja mida olen siin olles märganud. Uut keelt õppides saad aru, kui keeruline on õpitav keel, kui tüütud on erandid ning mis peamine, kui palju keerulisem on sinu emakeel. Eesti keelega töötab see eriti. Hollandi keeles pole sul 14 käänet igale nimi-, omadus- jne sõnale ning siin on ikka reeglipäraseid sõnu rohkem kui ebareeglipäraseid. Samas, hullult aitab kaasa hollandi keele rääkimisele eesti keele õ, ä, ö, ü ja aktsendi puudumine võõrkeeli rääkides. Näiteks, hollandi keeles tuleb osasid häälikutekooslusi hääldada teistmoodi kui neid kirjutatakse, nt ui - öü, ee - ei, aa - ää, u - ü jne. Päris hea on. Märkasin seda postitust kirjutades, kui palju eesti keeles täpitähti on, hullumeelne, aga nii oma!
Niipalju siis minu koolist ja keelest, suur tahtmine oli ainuüksi juba oma emotsioonidest vahetusaastal ja mõtetest selle osas uue blogipostituse kirjutada, aga kõike ei jaksa korraga.
Tot volgende keer!
Kusjes, Eglyd
Lisan siia mõned emotsioonipildid ka, et seda postitust kirevamaks muuta. Rohkem järgmine kord.
Tot volgende keer!
Kusjes, Eglyd
Lisan siia mõned emotsioonipildid ka, et seda postitust kirevamaks muuta. Rohkem järgmine kord.
No comments
Post a Comment