Aga nüüd veidike minu kõige esimesest päevast sellel aastapikkusel ekstreemselt lahedal teekonnal. :)
Minu hommik 13. augustil, ärasõidupäeval, algas kell 6.20; sõime perega viimast korda hommikusööki: võileib, puder ja kohuke. Kahte viimast ilmselt järgneva aasta jooksul ei saa.
Lennujaamas ootas mind päris mitu kallist sõpra, suur aitäh, et tulite ja nii toredaid kingitusi tegite. Loomulikult läheb kõige suurem tänu mu perele, kes kogu sellel teekonnal toeks olid ja on seda siiamaani. Kõik kingid ja kirjad said lennukis avatud ja rõõm oli missugune, tõesti parim viis lahkumiseks. Suured kallid ja musid Teile Eestisse!
Aitäh Teile, Reelika, Maris, Getlin, Kirke, Anette, Lotta, Eliis, Karin, et tulite lennujaama mulle lehvitama!
Amsterdami lennujaamas kulges kõik rahulikult, kohvrid olid ka terved ja alles! Edasi ootas meid juba kohtumine perega. Mind ootas küll ainult pereema Janny, aga ma ei pidanud pettuma: avatud, südamlik ja hea huumoriga uus ema, mida paremat veel tahta? Kohe oli tunda, et me hakkame hästi läbi saama! :)
Minu mamma!
Mu vana klassiõde kirjutas mulle esimesel päeval, et mitut jalgratast ma nägin. Minu vastus oli 0, sest jäin peale saabumist 6ks tunniks lennujaama. Miks? Janny, mu hostema, on YFU Hollandi vabatahtlik ning kuna 1,5 tundi peale minu saabumist saabus Belgiast poiss Noé(samuti vahetusõpilane), kes elab selle nädala meie juures, kuna tema hostpere, kes elab ka Hasseltis, on puhkusel, otsustasime lennujaama jääda. Ja kuna Liliana tulekuni oli peale Noé tulekut aega samuti 1,5 tundi(milles lõpuks sai 2,5 tundi), jäimegi lennujaama. Õnneks sain kõhtu peale hiiglasliku võileiva ka mõnusa smuuti ja Noéga maailmast ja muust rääkida oli ka kosutav.
Kui lõpuks Liliana ka kohale jõudis(ka temaga klappis hästi, super!), suundusime rongijaama, et sõita u 1,15 tundi Zwollesse ja sealt edasi hostisa Henry ja ühe meie pere täisealise hostlapse autoga koju. Jõudsin vahepeal juba ära väsida, aga kodulinna, Hasselti, jõudes tuli elevus tagasi: imeilus pisike ja pisut vanamoodne linn(Hollandlaste jaoks küla), kuid võin kinnitada, et ma pole kunagi nii maagilises ja ilusas linnas käinud, veelvähem elanud!
Õhtusöögiks saime me kohe tõelist Hollandi toitu: pakse lühikesi friikartuleid, kroketeid ja frikanderit, mis kõik olid fritüüritud. Welcome to Holland, siin süüakse tihti niimoodi.
Frikandel
Kroket
Päris jõhker toit, kuid vorst oli üllatavalt hea.
Perele viisin Eestist kingiks hästi palju Kalevi komme, hostemale Pi-Ret Jewelry pärlitest kõrvarõngad(mida ta jumaldas ja teisel päeval juba kandis) ja isale Šikk kikilipsu. Need meedisid neile väga ja läksid hinge!
Kuna meie peres on 2 koera, käime me pea iga õhtu/hommik koertega pikal promenaadil Hasselti ääres jalutamas, samal ajal üksteisega juttu ajades. Heel lekker!
That's all for now, folks, ilmselt on tunni pärast üleval ka postitus esimestest päevadest Hollandis enne YFU laagrit, kus kõik vahetusõpilased, kes siia üle maailma tulid, kohtuvad ja Madalmaad rohkem tundma õpivad.
Kusjes,
Eglyd
No comments
Post a Comment