Saturday, April 23, 2016

Ma tuhat korda tänan sind

Millalgi varem blogis, kui ma esimest korda oma vahetusaastast rääkisin, unustasin ühte väga rollimängivat asja mainida. Õigemini inimest.

Minu vahetusaasta teekond poleks nii suurt hoogu sisse saanud, kui poleks olnud sellist inimest nagu Karin Kuulpak. Kariniga käisin veel eelmise aasta novembrini samas kooris.
Lugu oli siis selline, et Karin käis 2011/12 vahetusaastal USAs. Ta on alati nii rõõmsameelne ja avatud inimene, kohe näha, et maailmakodanik. Muide, ta pidas vahetusaastal väga huvitavat blogi, jagan seda ka teiega: http://karinusas.blogspot.com.ee/

Augustis käisime ETV tütarlastekooriga kahepäevasel kontsertreisil Muhus ja Saaremaal. Ööbisime Hiiumaal Kuri koolimajas(mulle meeldib ka selle kooli nimi :D ). Nagu kõik teavad, on august langevate tähtede kuu ning ka meie tahtsime sellest osa saada. Kell 12(öösel loomulikult) läksime magamiskottidega õue murule pikali ja vaatasime kuni kella 2ni tähti. See oli minu esimene tähtede vaatamine ning ausalt, midagi nii maagilist ja uskumatut pole ma varem näinud. Samal ajal, kui tähti vaatasime, palusime Karinilt, et ta meile mõnest oma eluseigast räägiks(Karin oli ja on meie koori nö ema, ema Karin :D ). Teemaks oli esimene suhe ja esimene armastus. Selle looga jõudis sa selleni, et rääkis meile oma suhtest vahetusaastal. Bingo!:D Palusin kohe, et ta oma vahetusaastast rohkem räägiks.
See augustiöö oli eriline kahe asja poolest: ma vaatasin esimest korda langevaid tähti ja mu vahetusaasta sai hoopis teise tähenduse ning ka motivatsioonilaksu.
Kariniga kohtusin ma augusti lõpu poole uuesti. Nagu teate, töötasin suvel vanalinnas turismitrükiste müüjana. Ühel hommikul üle Raekoja platsi tööle minnes nägin, kuidas Karin ühes välikohvikus laudu korda seadis. Läksin ja rääkisin temaga juttu ning ta kutsus mind peale tööd kohvikusse kohvile. Niimoodi ma käisingi seal kohvikus, päris mitu korda, mis viis selleni, et see sai minu lemmikkohvikuks vanalinnas. Kohviku nimeks oli Kehrwieder. Tõesti, seal pakutakse imehead käsitööjäätist, kooke ja kohvi, tulevasel suvel suundun sinna kindlasti uuesti! Igatahes, kui ma kohvikus käisin, rääkis Karin mulle natuke vahetusaastast, mitte küll palju, kuna töö ajal ei saa muude asjadega tegeleda, aga siiski midagi. Lisainformatsiooni sain temalt facebookist. Ning septembri alguses saatsingi oma taotluse YFU Eestisse.

Jah, Karin oli üks olulisemaid inimese minu vahetusaastaga seoses, ilma tema soovituste ja rõõmsameelsuseta poleks ma kindlasti siin, kus ma praegu olen.
Aitäh Karin!! :)

Kõike head,
Eglyd

Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata. Karin sai sellega hakkama! ;)


Mõni isuäratav pilt kordadest, kui Karinit kohvikus külastasin. Ma tean, mul jookseb ka suu vett! ;)
Share:

No comments

Post a Comment

© Cycling with the wind | All rights reserved.