Monday, February 13, 2017

Half of a new year, totally new me

Meil on külas paar päeva tagasi elektrikatkestus. Poolteist tundi pimedas ning radikad ka ei kütnud. Päris karmiks kippus. Otsustasin aga siis notes’id lahti võtta ja midagi kirjutada, et veidi rahu leida ja endale aega pühendada. Nii vist pidigi minema. Oli ilus tund ja pool meditatsiooni.

Tere. 6 kuud Hollandis. Täpselt täna. S-E-G-A-N-E! Ma ei suuda isegi ette kujutada, et ainuüksi pool aastat tagasi sai tasuta mööda Tallinnat rohelise ühistranspordi kaardiga ringi sõidetud, vanaema aia punaseid- ja musti sõstraid söödud ja Linnateatri etendusi vaadatud. Tundub tõesti nagu igavik.

Aja liikumist märkan hästi ka temperatuuri muutumisega. Januari alguses sadas lund ja oli -8 kraadi, siis läks 0 lähedale ja inimesed uisutasid, siis läks soojaks, mõni päev oli 11 kraadi ja päike. See soojus ja ilus ilm tegi tuju heaks, kuid tõi ka kõhedust tekkitava teadmise, et varsti on kojuminek. Sai ju ära mindud, kui oli august, soe suvi ja tundes taas, et sügis-talve jakiga õues palav hakkab, mina nimetaks seda deja-vu’ks, tekkis pabin. Õnneks tuli järgmisel nädal külm ilm tagasi, maad katab lumekiht ja -3 kraadine talveilm, mis külma idatuulega -7 kraadi poole sihib. Sai natukeseks aeg peatatud.
Update: kolmapäeval lubab 15 kraadi..

Blogi pealkirja kohta - half of a new year, totally new me - pool uuest aastast, täiesti uus mina. Põhineb teadatuntud uue aasta quote'l "new year, new me - uus aasta, uus mina", mõte jääb samaks, aga sõnastus tuleneb lihtsalt minu olukorrast. Lisan veel niipalju, et ilmselt vahetusaasta ongi ainuke juhus, kus seda väljendit sõna otseses mõttes kasutada saab, niimoodi, et see 100% paika peab. Naljakas on see, et siinkohal pole mitte mina omale uusi eesmärke seadnud ja ennast parandada püüdnud, vaid elu mind. Vahetusaastal neile eesmärkidele käega lüüa ka ei saa.

Kui tuleb küsimus, et kuidas sul siis läheb seal Hollandis, on raske vastust anda. Esiteks, ühesõnalist vastust pole olemas, teiseks, alati toimub nii palju, iga päev 7 uut mõtet ja juhtumit ning palju ununeb ajutiselt ja kolmandaks, vaata, et kõige olulisemgi, kui keegi küsib, kuidas su elu, sinu jaoks normaalne elu, kulgeb, kuidas sa vastad ja selgitad? See siin on nüüd minu maa, minu kodu, minu eluke, ning mina ise, kes lõpuks need Madalmaa veidrused omaks võtnud on; esimene küsimisega peab tõsiselt meenutama, et mida peaks mainima, mis teisiti siin kui Eestis ja mis juhtunud on ja nii lipsabki suust välja “hästi”. Vale see ka pole.
Samuti, kuidas sa saad oma perele/sõpradele näidata, et sa oled täiesti uus inimene, kui seda Eestist lahkudes? Muidugi võid saata pilte, kirjutada sõnumeid, Skypeda, aga kui nähakse, et nägu on sama ja eesti keel lonkab hullemini kui varem, tehakse tihtipeale järeldused, et ah kui palju sa teisel maal ikka muutuda saad, ilmselt oled samasugune Eglyd nagu 6 kuud tagasi. Ei. Eks ma siis püüangi nüüd kõike läbi selle blogipostituse kirjeldada, uut õpitut lahti mõtestada.

Alustuseks üldiselt elust. Elu on nüüd mõnusalt tavaline. Uus aasta algas koolis väga hästi. Iga päev koolist koju tulles, peale tuulist kuid vabastavat rattasõitu, ütlesin(ikka veel ütlen) emale, et mul oli elu parim päev: inimesed naeratavad, ütlevad tsau, julgevad rääkida (lõpuks haha), võtavad kui oma, küsivad küsimusi, on muidu armsad, kutsuvad kohvile ja sünnipäevadele - lihtsad asjad, aga samas nii olulised, tõesti ei osanud enne neid hinnata. Eestis ju lihtsalt olid, tegid ja läksid, kõik oli nii iseenestmõistetav, nii normaalne. Siin jällegi muutud maailma kõige õnnelikumaks inimeseks, kui keegi küsib, et kas läheme koos järgmisesse tundi.

Nüüd on ka vahetusaasta tõelised eesmärgid selgeks saadud ja enda jaoks lahti mõtestatud. Tõeline eesmärk nt polegi kogu aasta uusi asju teha ja segaseid maitseid proovida. Muidugi on seda ka väga oluline teha, kuid tõeline kõrghetk, täielik nauting, saabub, kui 26 km rattaga iga päev sõites enan nii vastik pole, kui räägid Hollandi keelt nii vabalt, et tekib tunne, nagu oleks alati oma emakeeles rääkinud ja kui ununeb, mis keeles räägid, kui vaatad hostvanematega tobedaid Hollandi seriaale ja sööd Hollandi Gouda juustu kõrvale ning teed oma sarkastilisi nalju, kartmata, et keegi sinust seepärast halvasti mõtleb, sest kõik juba teavad, kes sa seesugune oled. Lahe, omamoodi hipster, kelle lõunasöögikarbis on alati pähklivõi võileib ja kes oma sõpru alati maiustusega hellitab, aksendiga kohalik, oma, Eglyd.

Siinkohal teen suure shoutouti Triinule, kaasvõitlejale Hollandis, kes oma viimases postituses iseenda tundmaõppimisest vahetusaastal VÄGA HÄSTI kirjutas. Lisan endapoolt ka paar mõtet juurde, kolm kuldset (minu) elu motot, mida siin mõistnud olen ja mida ikka meeles pean:

Kui sa lähed vahetusaastale, on absoluutselt kõik uus ning ainus tuttav asi oled SINA. Sel hetkel õpidki ennast usaldama, tõeliselt tundma ja mõistad, kui palju sa teistest ja teiste arvamusest sõltud, nagu ka Triin ütles, milline “sotsiaalne käsn” oled. Hollandi keeles kõlab see paremini, aga doe je lekker ding - aja oma (head)asja, iseendaks olemine maailmas, mis sind järjepidevalt kelleksi teiseks muuta üritab, see on saavutus.

Oluline pole meeldida mitte teistele, vaid endale - kui niimoodi ennast mõtestad, meeldid ka teistele ja märkad, kui head inimesed sind ümbritsevad.

Vali alati see, mis sulle meeldib, mitte see, mis kasulikum tundub või mis teistele rohkem meelejärgi oleks; kui nii enda jaoks elu nii mõtestad, saad kõik, mis sa soovid ja märkad, et elu hakkab sinu kasuks töötama.

Täitsa lõpp. Tõesti raske on uskuda, et elu on nii lihtne!! 

Selle nädalavahetuse veetsin Kesk-Hollandis nö camping-majas, keset metsa!! Jah, Hollandis on ka metsa, olin ise ka šokeeritud. Läksin laupäeval metsa jooksma. Jumalik. Eksisin ära. Veel uskumatum, eksole? Need olid mu selle poolaasta kõige ilusamad 13 km jalgadel. Juunis plaanin ka poolmaratoni joosta, seisis ammu mul juba “to do” listis, miks siis mitte juba maksimaalselt hullu panna. Peale jooksu läheks me kindlalt perega snackibaari, sest noh, Holland. Olen elevil.

By the way, me tegime Hollandi keel tunnis testi luulereeglite ja -analüüsi peale, reeglid, riimid, erinevaid rühmitused jne. Ma sain 10ne (10sts), test oli hollandi keeles, üks klassi parimaid. Hehe.

Tot aankomende blogposten,
dikke kussen,

Eglyd












Share:

Sunday, February 12, 2017

Holidays and family time

Haha olen päris tihe kirjutaja. Vabandust. See-eest on mul nüüd paljust toredast kirjutada ja palju ilusaid pilte jagada. Siin siis kõik minu jõuluvaheajast ning uue aasta esimestest päevadest, mil mul 0 tundi vaba aega oli. Aga nagu ka mu isa ütles: "Parem las olla kogu aeg palju teha ja kiire kui lihtsalt toas norutada ja aega surnuks lüüa." Eksole?

Jõulud
Oh jõulud, neid meenutades valdab mind täielik õnnetunne - oli hea!
Hollandlased tähistavad jõule 25. detsembril(nagu ka enamus maailmast va Eesti), aga kuna me tahtsime väga üksteisele pakke teha(mida hollandlased Sinterklaasi, mitte jõulude ajal tavaliselt teevad, aga meie pere enam seda püha ei tähista), sobis 24. hästi, eriti mulle, kes viimased 16 aastat jõule 24. tähistanud on. Väike vahemärkus, kuna oli siiski laupäev, oli minu "jõuluõhtu toit" fritüüris valmistatud firikartulid ja kroket, ega traditsiooni rikkuda ei saa! ;)
Pakkide jagamine oli vist üks kõige toredam osa nendest jõuludest, nagu tavaliselt. Mina sain vildikad ja postkaartidest koosneva isevärvitava värviraamatu(meie pere nali; värvimine lahendab kõik probleemid) ja 720 Hollandi pildiga super-ilusa raamatu. Mis mulle nalja tegi, kui seda raamatut sirvisin, olid Hollandi "metsiku looduse" pildid, küsin alati papalt, et tahaks oma silmaga seda metsikut loodust siin näha, samal ajal kui pool riigist on põllud! Mammale tegin heade soovide-mõtete-ühiste mälestuse-tema enda tarkuseterade karbi, millel ilutseb meie esimene selfie ja kust ta saab halva tuju korral lihtsa ja õnnelikuks tegeva lahenduse ning JOIKi küünla ja papale suure pudrukausi, kuna ta teeb nii endale kui ka mulle iga hommik putru ehk oleme mõlemad suured pudrusõbrad, kirjaga papa's pap ehk papa puder ning Vana Tallinna liköörkommid. Neile läksid kingid tohutult hinge ja nad olid väga tänulikud. Ja mina olin tänulik, et ma selle aasta nendega olla saan. Ilusa õhtu lõpetasime telekat vaadates ja kell 12 koertega õue jalutama minnes, väga kodune!

Sain jõulupakke ja -kaarte nii Eestist kui ka mujalt Euroopast. Perelt sain Timberlandid ja pildiraami perepildiga, piparkoogitaigna glasuuriga!!!!!!!!!!!, isetehtud piparkoogid, Kalevi šokolaadi, palju musta leiba ja häid leedu komme. Vanavanematelt paki VERIVORSTIDEGA appi, vürtsikiludega, Kalevi assortiikomme, küüslauku, täissuitsuvorsti, villased sokid ja kootud kindad. Jõulukaarte sain Mariselt Austriast, Anettelt Prantsusmaalt, kodustelt ja koorikaaslaselt! Ma olen õnnelik ka selle üle, et mind lisaks perele sellised head inimesed ümbritsevad, aitäh teile! :)

Järgmine päev, 25. detsember, algas hommikuse jumalateenistusega ning siis asusin suureks ühiseks jõulupeoks kogu perega(ehk meie kolmekesi perega, kõik minu 8 hostõde-venda koos oma abikaasade ja lastega; kokku tuli circa 30 inimest) omalt poolt midagi söödavat valmistama. Mamma soovitas midagi Eesti köögiaualt valmistada, otsustasin siis ehtsa kartulisalati kasuks, mida Triin tegi YFU keeletestiks ja mis mulle ka kustumatu elamuse jättis! Imekombel leidsin kõik komponendid ja arvestades seda, et ma pole köögis väga osav, tuli salat Ü-L-I maitsev ja nii Eesti! Hostvanemad tegid ise satésausi(pähklivõikastet, väga hollandlik) koos erinevate lihadega, aasta parim õhtusöök! :D
Kuna 30 inimest tavaliselt Hollandi majadesse ära ei mahu, rentisime me ühe konverentsimaja/modernse lehmalauda, kus 11 lapselast said mööda maja ringi joosta ja lehmi vaadata(mida mina ka suure huviga tegin sest olen ju ikkagi linnas üles kasvanud. Igaüks kokkas midagi head ja niimoodi see õhtu kulges, mõnusalt üksteisega lobisedes ja süües. Ikka ilus pere, nii seest kui ka väljast!

26. detsember kulges koduselt, süües jõuluõhtust järele jäänud toite ja valmistades otse Eestist tulnud piparkoogitaignast piparkooke. Mõistsin, et piparkookide tegemine on Eestis nii traditsiooniks muutunud, et ausalt öeldes ei tundnud ma siin kuni selle päevani päris jõulutunnet. Muidugi, kui sa oled 15 aastat perega jõule tähistanud ja teil on omad traditsioonid, oli ikka veider tunne, teades, et on jõulud, on pere, aga täiesti teised inimesed, mitte, et see oleks halvem olnud, aga väga teistmoodi ja kohati ei saanudki aru, et mis tähtpäev täpselt teoksil on. Aga see selleks, ilusad jõulud olid!
Piparkookide tegemisest oli mina ainsana vaimustunud, mõistan ka! Ostsime papaga spetsiaalselt vormid, et ma saaks oma Eesti piparkooke teha. Tegin ka igale pereliikmele oma nimetähega piparkoogi, mille hiljem igaüks ise ära kaunistas.

Edasi kulges vaheaeg lennujaamas Rebeca saatmis käimisega ja hiljem Amsterdami külastamisega 27. detsembril ja kuni 31. detsembrini oli graafikus kirjas väljamagamine ja maksimaalselt vaheaja nautimine ja see oli HEAA!!!
Minu aastavahetus kulges perekeskis, mida ma see-eest üldse ei kahetse! Päeval sai liiga liiga liiga palju Hollandi aastavahetusetoitu "õlipalle", nii rosinatega kui ilma, söödud ja uue aasta saabumist koos vana aasta viimaste sekundite lugemisega vastu võetud, hõisates ja üksteist kallistades! Siis suundusime mammaga nagu väiksed lapsed 3. korrusele, et akendest kogu linna ilutulestikku näha ja pilte teha. Ma poleks sedaviisi uue aasta vastuvõtmist küll mingit muud viisi tähistasimega ära vahetanud, jõuab veel crazy olla! :D Hiljem tulid külla kõrvalkülas elavad vahetusõpilased Nam ja Irene, kellega sai mõnusalt kuni kella 3ni lobisetud, et saaks veidi hullumeelset 1. jaanuari veidigi magada.

Jah, mul pole elu sees ja igas mõttes nii segast 1. jaanuari olnud. Äratus kõlas kell 7, et istuda kell 8 rongi peale, et sõita 2 tundi (Den) Haagi, et suunduda randa, et teha kaasa ühte suurimat uue aasta ja Hollandi traditsiooni - uue ja eduka aasta nimel üks karastav suplus Põhjameres!!! Vesi oli keskmiselt 6 kraadi, õhk aga 3 kraadi, mille nö "feels like" temperatuur oli külma tuule tõttu -3.
Ujumas käisime itaalase ja 5 taimaalasega niiet mina olin tegelikult kõige karastanum, teate küll! U 10.45 saime oma pileti, oranži mütsi(suurim motivatsioon) ja purgitäie hernesuppi(ka Hollandis populaarne talvetoit). Veidi enne 12 võtsimegi end bikiinide väele ja jooksime randa, kus seisid ootusärevuses juba kõik ülejäänud 10.000 hullu, kellega siis kell 12 karjudes vette jooksime. Ise ka ei suutnud uskuda, mida ma tegin, naersin ja kisasin korraga! Vesi ausaltöeldes ei tundunudki nii külm, enne vetteminekut olid jalad juba niikuinii jääpurikatega äravahetatud..
See oli tõesti elukogemus, lihtsalt super algus uuele aastale ja 100% väärt nohu ja kurguvalu, mida peale seda põdesin!  Võtta vahetusaastast sajaga: CHECK

Uue aasta esimesel neljapäeval, 5. jaanuari, tähistasin klassiõe Anne-Marije sünnipäeva tema kodus. Sõime liiga palju krõpsu, pizza-saia, õunakooki, lobisesime mõnusatel diivanitel üksteisega, mängisime sõnaseletusmängu - ühesõnaga tüüpiline(aga see-eest nii tore) Hollandi sünnipäev. Ja see oli mu esimene kellegi sünnipäeva tähistamine,  väga oluline level vahetusaastal, teised võpid teavad!! :D

Reedel, 6. jaanuaril, toimus Wanneperveenis, kus elab Leedu vahetusõpilane Iveta, nö rahvusvaheline pidžaamapidu koos kokkamisega. Kohal olid Paula, Kevin(sakslased), Emma, Anna(lätlased), mina, Olja(eestlased), Leslie(hiinlane) ja Aisling(austrialane), kellega sai meeletult palju naerdud, söödud, räägitud, kogemusi jagatud, alpakasid paitatud, kolme madratsi peal üheksakesi magatud(lõpuks läks ikka nii, et mina magasin põrandal), esimest lund Hollandis katsutud ja kodutehtud saia söödud. 7. jaanuaril(ikka veel Iveta juures) avastasin ma speculoosi nö võileivakatte ja see on maailma kõige maitsvam võileivakate, 6 km läbi lumiste põldude Giethoorni, mida kutsutakse Hollandi Veneetsiaks - autoga seal linnas liigelda ei saa, ainult jala, ratta või paadiga -  jalutatud, kohvikus siiamaani kõige paremat ehtsat kuuma šokolaadi joodud, tõeline maitseelamus, veelgi speculoosi võileibu söödud, kallid tehtud ja koju mindud. Ma polnud ammu teisi võpe näinud ja ma mõistsin, kui väga ma neid igatsenud olen ja kui olulised nad mulle ikka on. Võin kinnitada, et tõesti minu tõelised ja väga lähedased sõbrad.

Laupäeva õhtul arvasin, et teen mõnusa nädalavahetuse kodus, Olja tuli ka külla, aga siis tegi elu jälle oma tööd. Kõrvalküla vahetusõpilased Nam(Tai) ja Irene(Itaalia), kellel olid omakorda külas 4 teist tai tüdrukut, kutsusid enda juurde Tai sööki sööma, spicy aga imemaitsev! Sealt sain ka oma uue eesmärgi, minna kunagi oma elus Taimaale). Algul oli plaan pärast õhtusööki tagasi koju minna, aga kuna vahetusõpilastele meeldib spontaannseid asju teha(ja hollandlastele väga mitte, ikka agendas peab varem kirjas olema), otsustasime kiirelt tudumisriided kodust kaasa haarata ja läksime tagasi Zwartsluisi, et minna partypubi tantsima. Puhusime ka kohalikega juttu ja mina praktiseerisin ka oma Hollandi keelt, nagu ikka, nagu peab.

8. jaanuari hommikul ärkasin vara, sõin õuna, läksin bussile ja siis rongile suunaga Amersfoorti, et minna Hollandi riikliku neidude koori proovi. Jah, mitte et mul oleks megalt palju vaba aega, aga kõikidest võimalustest tuleb kinni võtta!
Igatahes, esimese poole aastast laulsin koos oma hostemaga Zwolles Inglise kirikumuusika kooris Anthem, kus sain läbi noore dirigendi Raghna Wissinki dirigent Wilma ten Wolde kontakti, kes ongi siis selle neidudekoori dirigent. Toredam oleks ju ikkagi omavanustega laulda ja see oleks väga heaks kogemuseks tulevikuks. Kohtusingi Wilmaga, laulsime "Mu Süda"eesti keeles, mis ka nende kooril kavas on olnud, rääkisime minu vanast koorist( ETV tütarlastekoor) ja jõudsime selgusele, et mul häält on ja kui ma tahan, olen tere-tulnud! Nii ma siis (jällegi spontaannselt) otsustasin päris mitmeid päevi juba oma tulevasest poolaastast Hollandi kindlasti ühe parimale koorile pühendada ja pühapäeval oligi esimene proov; neil on igas kuus 1 ühine proov, kus harjutavad terve päeva laule ja iga nädal väikse grupiga pooleteisttunnine proov; lauljad tulevad igast Hollandi nurgast kokku. Tõesti professionaalne koor, väga imetlen ja õppisin palju uut juurde. Inimesed olid sõbralikud, tutvustasid mulle koori ja vaatamata 3h unele oli tore. Õhtul koju jõudes sõin kõhu täis, läksin magama ja alustasin uut aastat nii elus kui ka koolis ainult positiivsete inimestega, sest kõik läks ja läheb ainult paremaks!

Järgmiste seiklusteni,
Eglyd

-------------------- IN THE END THERE'S ONLY LOVE (AND FOTO'S)

Hier ben ik weer, lekker bijna de hele maand later. Oeps! Maar gelukkig heb ik heel leuke verhalen over mijn kerst vakantie, dus geen moeilijk over dat doen, toch? Genieten er van!

Kerst heb ik lekker met mijn hele familie gevierd en met de hele familie bedoel ik niet alleen mijn gastouders maar ook mijn andere 8 gastzusters en -broer met hun echtgenoten en kinderen. Maar eerst over de kerst viering met mijn gastouders.
Op 24 december begon mijn kerstviering. Het eten was gewoon hoor, zaterdag dus patat- en kroket dag! Want mijn Estlandse ouders hebben me 2 kerstpakjes gestuurd en we maakten cadeaus ook voor elkaar binnen Jansen familie, besloten we "de Kerst cadeaus avond" op 24 december te doen. Eigenlijk vieren we kerst in Estland ook op 24 december, dus het voelt bijna als thuis! :)  Ik heb super leuke cadeaus gekregen: stiften, kleurboek met echt mooie citaten, dikke boek vol van foto's van Nederland, familie foto lijst en nieuwe winterschoenen. Ik heb zelf ook kerst cadeaus voor mijn familie hier en in Estland gemaakt, wat vonden ze allemaal echt leuk. Het was echt leuke avond en vol van alleen maar goede emoties. Als mijn gezinnen zijn blij, dan ben ik ook! Wat bijzonder, gezinnen.

Nou als ik eerlijk ben, heb ik ook 2 kerstpakjes van mijn moeders nieuwe gezin en van mijn oma en opa gekregen. In de pakjes er waren lekker snoepjes, zwart brood natuurlijk, "Estlandse pepernoten", honing, echt kerst eten zoals bloedworst en sprot, warme sokken en handschoenen. Survival pack zal ik zeggen. :P

Op 25 december hadden we de familie kerstviering met mijn moeder, vader, 8 kinderen, ik en 11 kleinkinderen, echt lekker bezig. Elke mens heeft iets lekkers klaargemaakt en nou, want ik verschilde al een beetje, niet de echte Nederlandse hoor, heb ik dit voordeel(tuurlijk een voordeel, niet nadeel) gebruikt en lekker ESTLANDSE aardappels salade gemaakt! Ik voel me nu eigenlijk als een echte Nederlandse, ik doe alle leuke Nederlandse dingen bvb fietsen, brood eten, in Nederlandse praten enz, ik heb hier een echte Nederlandse meisje geworden en ik vind het super leuuuk!
Maar de aardappels salade, haha. Het kwam lekker eruit, maakte me een beetje Estlandse eten missen hoor. Maar behalve de salade, het eten wat andere mensen hebben gemaakt was ook heerlijk en ook de kerstvieren echt gezellig. Straks is mijn moeder jarig, dan gaan we weer elkaar ontmoeten, ik ben benieuwd, weer familie tijd!

Op 2. kerstdag waren we lekker thuis en nergens geweest. We maakten de "Estlandse pepernoten", want mijn Estlandse familie stuurde me een gebakje en glazuur, het was echt spannend hoor! Ik heb de helft zelf opgegeten. Ik voel niet erg hoor!

Op 27. ging ik naar Amsterdam om doei tegen Rebeca, de Argentijnse uitwisseling student, te zeggen en tot de laatste dag van de jaar heb ik echt niks gedaan, dat noemen we dus de vakantie wjw..

De laatste dag van 2016 heb ik met mijn familie besteden, wat vond ik echt prima hoor. We hebben samen lekkere oliebollen (hoe kan het anders op 31 december?!) gegeten, jaarwisseling TV programma's gekeken, laatste seconden geteld en nieuwjaars kusjes voor elkaar gegeven.

2017 !!!
Later, rond 1 uur, kwam bij ons Nam en Irene, uitwisseling studenten(zij wonen in Zwartsluis), met wie hebben we lekker tot 3 uur gekletst en dan beetje geslapen. 3 uur, als ik eerlijk ben, want aankomende ochtend, de eerste ochtend van 2017, moesten we de trein naar Den Haag halen om de Nieuwjaarsduik te doen!! HET IS NIET EEN GRAPJE!!!! Nou, omdat onze 2016 eindigde als elke andere dag, besloten we om nieuw jaar op een speciale manier te beginnen, ook op echt Nederlandse manier hoor! Wat kan ik zeggen, het was hartstikke koud, de lucht was kouder dan het water trouwens, maar het was het lijden waard! Rennen met 10 000 andere gekke mensen op 1 januari in de Noord Zee, aah dat ga ik nooit weer doen, ma anderzijds ook nooit vergeten! We kregen ook een oranje UNOX muts, wat was mijn grootste motivatie hoor, pakje snert en ik dus loopneus en ziekte. Maar toch, ik had geen spijt van.
Later, op 1 januari, toen ik terug in Zwolle was, gingen we met mijn ouders naar mijn oma's kerstviering, waar heb ik mijn andere "familieleiden" ontmoet, lekker gegeten en gekletst.

De eerste week van 2017 was best wel druk! Mijn leuke klasgenot Anne-Marije had een verjaardag feestje, wat was heel gezellig, ik had ook een afspraak met mijn klasgenoten in de stad - bioscoop, pizza en McFlurry, op vrijdag tot zaterdag was bij Iveta, een Litouwse meisje, een soort van slaap feestje met andere uitwisseling studenten, waarin we maakten onze vaderland eten, lachen, praten, zingen enz. En op zondag had ik helaas geen rustdag - ik had mijn eerste koorrepetitie met Nederlandse Nationale Vrouwen Jeugdkoor in Amersfoort. Ik was heel benieuwd, hoe gaat het gebeuren daar, hoe handel ik deze nieuwe situatie, maar ik moest geen zorgen maken, alles kwam vast prima uit!! Mensen waren heel lief, ik snapte DE TAAL, en ik kon dus heel snel nieuwe liederen meezingen! Ik snapte (weer), hoe moeilijk was het in het begin, om nieuwe taal te leren, in nieuwe school te zitten, voor nieuwe mensen laten te zien wie je bent, om te bestaan. Ik snapte alles want nu was het makkelijk. Gek hé?

Dat was mijn kerstvakantie,
Gauw meer,
Doei!
Eglyd















































Share:
© Cycling with the wind | All rights reserved.