Teil lõppes kool täna või eile?
Haha teate mis eelmine kolmapäev minul lõppes? Minu kooliaasta! Whoop-whoop! Kuigi, midagi jalustrabavat ma selle aja jooksul korda ei saatnud. Magasin ja sõin..
Igatahes, mul on suur rõõm jälle kirjutada. Kuu lõpp kiskus päris kiireks ning kahjuks ma kirjutada ei jõudnud. Te ei pea aga kurvastama, täna saate kuu postituse ja varsti ka mõnest kuu tegevusest pikema loo.
Aga hakkame siis pihta kuu lemmikutega, neid oli mul jalaga segada, lisandub ka mitu uut rubriiki:
Nautige :)
Kuu laul ja kuu saade:
Jüri Pootsman ja Eurovisioon!!
Nagu kõik teavad, siis maikuus toimus Eurovisioon ning sai otsa superstaarisaade. Otsustasin ühendada need kaks rubriiki, kuna need olid mu kuu lemmiksaated ja nendes olid mu kuu lemmiklaulud.
Eurovisioonist siis:
Selle aasta Eurovisioon oli üllatavalt hea, oli väga palju lugusid, mis mulle meeldisid. Võidulaul oli ka hea, kuigi alles Rootsi võitis. Ma arvan ka, et võidulaul poleks nii hea olnud, kui poleks olnud neid visuaalseid effekte.
Lood, mis mulle väga meeldisid ja mida ma praegugi meelsasti kuulan, olid Norra, Venemaa, Itaalia, Austraalia, Belgia ning loomulikult Eesti lugu. Kõikidel oli midagi erilist, mis mulle meeldis. Tõesti head lood.
See oli minu jaoks ka üllatus, et Eesti 7. kohale jäi. Ennustati ju esikolmikusse ning isegi 2. kohta. Mu klassiõde ütles selle kohta väga hästi: Eesti oleks kõrgema koha saanud, kui ta oleks mõnel muul aastal tulnud, sest see aasta oli konkurents väga tugev. Kuid mis seal ikka viriseda, 7. koht on imehea, Elina ja Stig said üle-Euroopalist kuulsust ja Elina andis välja oma plaadi, mida ta ka Viinis promos, niiet kõik asjad on plussis.
Aga nüüd Jüri ja superstaarisaate juurde.
31.mai oli finaal, kus võistlesid omavahel Gertu Pabbo ja Jüri Pootsmann. Esitusele tuli mõlema poolt 3 lugu, esimene oli nende saadete parim esitus, teine oli singel "Torm", mille nad olid salvestanud varem ja mille saate võitja oma esimeseks singliks saab ja kolmas oli nende võidulaul.
Minu lemmik on olnud alates algusest Jüri Pootsmann, ta on väga musikaalne, rõõmsameelne, loomulikult ilus ja väga viisakas kutt. Mina hoidsin talle oma mõlemaid pöidlaid. Gertu on ka loomulikult imehea laulja, ta on väga ilus, armas ja andekas ning ma poleks üldse kurb olnud, kui tema oleks võitnud.
Jüri finaalilood olid lihtsalt nii head ja nii võimsad, et hoia mütsi. "Hold back the river" oli ka minu lemmikesitus tema lugudest, ta on selle loo nii enda omaks laulnud, et ma ei suudagi seda originaalesituses kuulata, "Torm" oli tema esituses nii mõnus ja väga andekalt esitatud, et ma oleks talle lihtsalt kaela langenud, ning "Purple rain", noh, sellest ei hakka me isegi rääkima, uskumatu, pani südame seisma. Seda õnnelikum olin ma Jüri võidu üle, tema oli seda võitu tõesti väärt! Nüüd kuulan ma "Tormi" 24/7, tõesti imeline laul. Isegi, et see lugu tuli välja viimasel mai päeval, olen seda rohkem kuulanud, kui pooli teisi Eurovisiooni laule kokku. Imeline!
Kuu film:
Minu maikuu lemmikfilm on seekord "The Theory of Everything" ehk "Kõiksuse teooria".
See film rääkis Stephen Hawking'i eluloost, kuidas ta nooruspõlves ülikoolis silma jäi oma andekate lahenduste ja uute teooriatega, kuidas ta kohtus oma eluarmastusega, kuidas haigus teda tabas, kuidas tema naine teda ei jätnud ja temaga läbi raskuste liikus, kuidas nende pere kasvas ja kuidas Hawking avaldas raamatu, mis selgitas tema vaatenurgast maailma teket. See film oli nii armastusväärne ja südamlik, et suutsin selle filmi ajal 3 korda nutta ja mitte ainult sellepärast, et ma olen õrna hingega.
Filmis mängis peategelast Stephen Hawking'it Eddie Redmayne, kes sai ka selle rolli eest parima meesosatäitja Oscari. Sattusin ka kanal 2-le tol hommikul, kui tema selle Oscari sai, ja ma polnud enne näinud nii rõõmsameelset ja tänuliku Oscari-võitjat. Mul oli nii hea meel.
Seda filmi soovitan ma kõigil vaadata, see on midagi hoopis teistsugust, aga te ei pea seda kahetsema, pigem tahate vaadata seda filmi veel mitu korda. Siit leiate ka filmi treileri, et saaksite väikse kokkuvõtte filmist. Ja siis kohe filmi vaatama! :)
Kuu kultuurielamus:
Pean kahjus tõdema, tegelikult mis kahjuks, suurimaks õnneks ikka, et selle kuu kultuurielamus(ed) on taaskord Linnateatrist. Ma ei saa midagi parata, ma jumaldan seda kohta.
Jah, sellel kuul sattusin Linnateatri kahele etendusele: "Lantimiskunstnikud" ja "Krabat". Peale "Melujanu" tantsuetendust olin lugenud rohkem Linnateatri etenduste kohta ja need kaks olid mulle silma hakanud ning kuna mu isa teab, kui väga ma jumaldan Linnateatrit, oli ta abiks minu kahe suure soovi täitumisel. Aga nüüd siis etendustest:
"Lantimiskunstnikud" oli absoluutselt siiani minu kõige lemmikum etendus. See oli väga hästi lavastatud(kuigi toimus Salme kultuurikeskuses) ja pisarateni naljakas. Ja no näitlejatest ei hakka ma isegi rääkima, kõik noored, andekad ja minu lemmiknäitlejad olid seal, mida veel tahta?!
See etendus rääkis siis kolmest mehest, kes polnud kuni 30. eluaastani naistega suhteid üles soojendanud ja kuidas nad nn lantimiskunstniku juurde nippe läksid õppima. Ülejäänud etenduses saabki näha, kuidas mehed naiste lantimisega hakkama saavad ja kuidas nad lõpuks mõistavad, mis elus tegelikult tähtis on. Aga põhiteema on ikkagi naljad. Enamik ropud, aga uskumatult head naljad. Isegi sellised naljad, millest minu 12 aastane õde aru ei saanud. Ma naersin niimoodi, et mitte ükski kord ei puudunud ka pisarad. Nii tore oli, kui terve Salmetäis rahvast naerab Linnateatri etenduse heade naljade üle. Ka näitlejatel oli raskusi naeru tagasi hoidmisega. Oi, te ei kujuta ette, kui väga ma seda etendust tahaksin praegu veel vaadata! Kõik need näitlejad, need naljad.. Imeline! Palun, kellel oleks võimalus(Linnateatrisse on päris raske pileteid saada), minge vaadake see etendus üle, vot seda te ei kahetse!
Pilt: Linnateater
"Krabat" oli aga hoopistükis teistsugune etendus. Seal oli palju näitlejaid, eriti veel mehi ja loomulikult olid kõik nii head ja minu lemmikud. Nalja seal väga ei olnud(seal oli maru palju võlutrikke), aga see ei tähenda, et see oleks halb etendus olnud. Vastupidi, hoopis väga hea. Etendus rääkis ühest noorest nimega Krabat, kes sattus Koselbruchi veskisse, mis oli võlukunsti täis. Nad ei jahvatatud seal jahu, palju oli tegemist surmaga, vikatimehega, nõidumisega. Iga aasta lõpus suri üks mees, ja uuel aastal töötas veski jälle, muutes allesjäänud mehed mitmeid aastaid vanemateks. Selles loos avastabki Krabat veski saladusi, sõbrustab veskis kõige kauem olnud mehega, armub ja kohtub armastatud neiuga, püüab veskist põgeneda ning veskile lõppu teha. See aga pole nii lihtne. Esiteks, Krabat peab leidma veskis inimesed, keda ta saab usaldada, aga ega ainult nemad teda ega kõiki teisi päästa saa. Et päästa veskipoisid ja veski nõidusest, saab ainuke päästja olla vaid Krabati armastus.
See etendus on täis salapära, võlutrikke ja loomulikult häid näitlejaid. See lugu ongi nagu muinasjutt, mistõttu sobib see kõigile, isegi minu vanemad olid sellest täiesti vaimustunud.
Minge vaadake see ka üle, tõesti imeline!
Kuu roog:
Lol minu lemmikrubriik.
Igatahes, minu maikuu absoluutne lemmik on olnud suvikõrvits. Ei, ma ei söö seda nagu saia, selle söömine on hoopis kõrgema klassi värk.
Varem olin ma alati sellest eemale hoidnud, kuna see nägi väga baklažaani moodi välja ning viimane ei maitse mulle.
Olin maikuu alguses vanaema juures, ja nagu teada, siis paljud tänapäevavanaemad on suured kaalujälgijad ning söövad harva, või üldse mitte, aga see eest toidavad lapselapsi nagu sigu. Seekord oli aga selline päev, kus mu vanaema tegi süüa nii mulle kui talle endale(wow poleks arvanudki, et vanaemad teevad süüa, pigem nagu millal vanaemad ei teeks süüa). Ta tegi pannil paneeritud suvikõrvitsat ehk siis jahu ja muna sisse segatud suvikõrvitsat, mille ta hiljem pannile praadima pani. Olin seda nõus kohe proovima, sest lootsin veel tervislikult toitudes suvevormi saavutada(lol at least you tried Eglyd). Seda proovides üllatusin, see oli palju parem, kui ma arvata oskasin. Kuid see pole veel ainuke viis, kuidas-moodi ma suvikõrvitsat mais sõin.
Klassitripil maikuu lõpus klassivenna juures, kui oli saabunud teine päev ja me grillisime, tekkis klassivennal mõte teha grillil suvikõrvitsat, aga panna sinna peale salaamivorsti ja juustu. Kohe, kui ma kuulsin sõna salaami, olin selle plaaniga nõus, polnud vahet, mis salaami toit see oli. :D
Mina ise seda ei valmistanud, märkasin alles siis neid, kui nad juba grillil olid ehk siis olin rebel ja ootasin, kuni toit ise lauale jõuab. Kutid, see oli ikka maruhea. See oli parajalt vürstine ja parajalt tervislik. See krõmpsus nii mõnusalt hamba all, kui samal ajal mu suu põles vürtsidest. Palun proovige ka seda teha, see oli tõesti maruhea!
Kuu paik:
See on siis taas uus rubriik, milles mina kirjutan oma lemmikpaigast, kus ma kõige rohkem viibisin või kus mulle kõige rohkem meeldis.
Selle kuu lemmikpaik minu jaoks oli vanalinn. Veetsin seal peaaegu, et pool maikuust! Olen need imelised hetked vanalinnas veetnud oma kõige paremate sõpradega. Näiteks Muuseumiööl veetsin klassiõe Kristiiniga mitu mitu tundi vanalinnas ja selle aja kirjeldamiseks pole mul sõnu..
Minu jaoks on viimasel ajal vanalinnas midagi müstilist, mis kohe tõmbab sinna poole. Olen avastanud vanalinnas ka kohti, millest ma varem teadlik polnud, ja need kohad on tõesti imelised olnud. Mulle meeldib ka vanalinnas üksi käia. Saab rahulikult oma mõtteid mõelda. Ja ära eksida pole ka võimalik, kusagilt saab ikkagi välja. Väga kodune koht.
Fun fact: Linnateater asub ka vanalinnas, niiet pole vist ime, miks mind sinna poole tõmbab. :)
Kuu semud:
Ma usun, et enamik aimavad juba, mis selles rubriigis on, aga selgituseks veel üle, et kuu semud on siis rubriik, kus leiate minu mõne sõbra, pereliikme, kelle iganes, kellega ma kuu jooksul kõige rohkem olen kokku puutunud.
See kuu, üllatus-üllatus, minu maruvahva klass. Ei, me ei lõpeta 9. klassi, me lihtsalt oleme eelmise kuu, mai jooksul saanud kõik väga lähedasteks. Oleme koos kinos käinud, koos grillinud ja koos klassivenna aeda telkidega vallutanud. Väga palju nalja on saanud! Me pole varem kunagi nii lähedased olnud, kui praegu. Äkki on see sellest, et meil on 21 tüdrukut ja 7 poissi, mis teeb enamik tüdrukud hulluks ja poisid egodeks, aga las olla, praegu on meil kõik maruvahva! Las ma arvan, te mõtlete, miks ma nii palju sõna maru olen kasutanud? Meie klassivend kasutab seda iga sõna iseloomustamiseks ja see on jäänud lihtsalt külge. Ja seda ei saa öelda tavalise hääletooniga, seal peab olema piisavalt sarkasmi, piisavalt lapselikkust ja piisavalt tahtmist öelda maru. Ega kõik seda sõna kasutada ei saa. ;)
Kuu klõps:
Nagu te juba eelnevatest rubriikidesse aru saate, on mul maikuu olnud väga värvikas ja sündmusterohke ning seda olen mitmel juhul ka jäädvustanud. Algul oletasin, et seda rubriiki on mul raske täita, aga võta näpust, see pilt välgatas kohe mu peas ja ma imestasin veel, et kuidas olen selle pildi ära unustanud.
Selle pildi lugu on minu jaoks väga meeldejääv ja naeratuse vääriline. Haha ei ole kahjuks mingist poisist, kes kolis teise maakera otsa ja me pidime hüvasti jätma. Ei ole selline.
Siin pildil on minu kaks kõige kallimat ja südamelähedasemat(Tallinna) sõbrannat, minu kaks marudat klassiõde, Laura(blond) ja Kristiin(brünett). Neil on käes salaamipizza(!!!) ja kell oli 22.45 neljapäeva õhtul. Jah, järgmine päev oli kool.
Peale kooli veedsime me aega Kadrioru pargis muru peal peesitades ja süües, ligi 4 tundi. Fun fact: olen põhimõtteliselt terve maikuu Kristiiniga kusagil kas mere ääres pingi peal või Kadrioru pargis peesitanud! :) Pidime õhtul Lauraga minema Linnateatrisse(juhuu!) etendust "Krabat" vaatama, niiet pidime kella 17 aeg lahkuma. Siis juhtus küll tõeline ime, illuminati: Kristiini tädi helistas talle ja kutsus teda selleks õhtuks Linnateatrisse vaata etendust "Krabat"!!! See vist pidigi nii minema, see oli saatus, nagu nad väidavad.
Niisiis, meil olid skeemid tehtud, otsustasime minna peale teatrit pizzat sööma. Kõik läksid siis oma koju ja kohtusime õhtul teatris.
Etendus oli loomulikult maruvahva, sellest pikemalt saite lugeda rubriigis "kuu kultuurielamus".
Peale etendust ootasime Lauraga Linnateatri ees Kristiini, kuni ta oma koti ära toob. Me nägime Linnateatri noori näitlejaid, ka nendel oli plaanis kuhugi õhtut nautima minna. Kui Kristiin lõpuks saabus, hakkasimegi Peetri pizza poole kõndima. Nii rahulik ja nauditav on öine Tallinn ikka. Panime pizza jaoks kõik oma rahad kokku, see on tõeline sõprus. Siis jalutasime linna tagasi, saatsime kõik üksteist bussi peale, niipalju, kui see võimalik oli ja nii see tore päevaks otsa saigi!
Tõesti, kui teil on sellised sõbrad, kellega kell 23 minna pizzat sööma, siis hoidke neid, kasvõi kettidega enda küljes. Sellised sõbrad on kulda väärt, rohkemgi veel.
Kuu eeskuju:
Ikka Jüri Pootsmann! Ta on lihtsalt nii marutore, laulab maruhästi ja ta on mulle viimasest kohtumisest lihtsalt nii kustumatu mulje jätnud. Tema singel "Torm" on ka nii hea. Saade meie selfi ka! :)
Kuu nael:
Oeh, see on päris raske valik. Minu jaoks on maikuu olnud sündmusi täis ja nii positiivne kuu, et tõesti, maru keeruline valik. Kõik, millest ma selles postituses olen kirjutanud, ongi mulle nagu kuu naelad. Haha sada kuu naela!
Aga see oligi siis minu maru maikuu lemmikute postitus. Loodan, et jõudsite ikka lõpuni ja nautisite ka selle lugemist!
Olge ikka mõnusad, lugege minu marudat blogi ja rääkige sõpradele ka! Tšau
Väle nagu wifi ühendus.
Eglyd
:)
